Inimesed, targad, kuid samas nii lollid, et ei anna aru endale, mida või kuidas midagi teha. Ta oskab teha kõike, kuid samas ka mitte midagi. Ta oskab aidata, kuid samas keerab ta kõik nässu. Ta tahab vaid head, kuid tegelikult on tulemus vastupidine.
Inimene tuleb ja läheb millal tahab. Pole seadust, et inimene peab tegema kõike, mida tahetakse. Eks see oli ka juba orjade ajal, mis ka sinna aega jäi.
Inimene on loodud kas heaks või halvaks inimeseks. Ise loen end heade inimeste hulka, kuna mul pole halbu kavatsusi mitte kellegi suhtes. Aga teised, need halvemad inimesed võib-olla ei teagi tegelikult, et nad halvad on. Nad teevad tahtmatult haiget vahel ka tahtlikult inimestele, kes vääriksid enamat kui laimu ning sellega kaasnevat reputatsiooni langust. Nõrgad on nende eesmärgiks. Ma ei pea end nõrgaks, kuid ma ei taha tekitada tüli seal, kus probleemi pole.
Mulle ei meeldi salatsejad ning klatšimoorid. Kellele ikka meeldiksid? Ei tea , ei saa end teiste olukorda panna ning ei saa ka nende nimel kõnet üles võtta. Aga palun. Miks ei võiks olla inimesed tolerantsed ja leplikud teiste inimeste suhtes nende plusside miinustega. See ei ole ju palju palutud. Paljud kannatavad liigse ebatolerantsuse käes, mis on ka nõrgematele elu maksma läinud. Kas me seda tahamegi, et maailmas oleks palju kurja, et ainult oma au mängu panna ilma teisi inimesi arvestamata või hoopis neid solvata. Ei tahaks siin hakata ei kannataja rolli ei ka ‘bossi’ rolli omaks võtma, kuna olen hetkel neutraalses positsioonis, kuid kõrvalt vaadates tunduvad ka kõige targemad inimesed selles olukorras just lollid ja põikpäised.
Pea meeles! Sa ei ole üksi , Sa ei tee kõike vaid endale ja ainult endale. Ela nii, et pärast Sinu surma mäletatakse Sind kui positiivset, heasüdamlikku ja eelkõige tolerantset inimest. Ära võta ära inimestelt nende elurõõmu. Arvesta teistega, sest inimesed arvestavad ju Sinuga. Kui Sa ükskord lähed ära , mitte enam välismaale, vanaema juurde või kuhugile mujale, vaid kui Sa tõesti jätad meid maha , mis siis oleks. Me ei rõõmustaks kindlasti mitte, me oleksime õnnetud, et selline tore ja tolerantne inimene meie seast lahkub. Kuid eks me kõik sure kunagi.See on paratamatu. Aga jah , eelkõige arvestagem oma lähikondlaste ning ka puha võõraste inimestega. Mine tea, millal võib olla viimane hetk temaga…
Leave a Reply