Kuu aega tagasi ütlesin, et yolo, kõik saab korda, mul alati lõppeb kõik positiivselt, aga nüüd kui ma pole tööd leidnud, siis kisub veidi nutuseks küll. Ma olen siin oma sadakond avaldust ära saatnud ja siiani olen saanud vastu põhimõtteliselt ümmarguse 0.

Homme lähen teen proovipäeva Rapla Prismas, või noh, seda ei saa isegi proovipäevaks nimetada, töö on GoWorkabiti kaudu, seega täitsa miinimumtasustatud ahah 😀

Ah ja, kes ei tea, ma olen nüüd oma kodinate ja asjadega kolinud hoopis teise linna, kui seda on Tallinn. Nimelt pärast üle 10a Tallinnas elamist otsustasin kolida Eestimaa südamesse. Ei, mitte Paide, vaid selle külje all pisike linn Türi. Ma ei hakka siin pikalt pidama kõnet, et kuidas kõik jõudis siia, sest ma arvan siin inimesi, kes tahaksid väga teada, et mis nüüd viimase aasta jooksul juhtunud on. Seda on ilmselgelt liiga palju, et ma oskaks kuskilt ehk alustada või midagi mõistlikku kokku kirjutada, seega liigume edasi tänapäeva, kus olen töötu, lastetu, vallaline ning minu ainsaks leivateenimisvõimaluseks hetkel õnneks veel on fotograafia ning striimimine. Striimimine küll aeganõudvam, ent mitte väga tasuv amet Eestis, kuid mis mulle tõepoolest ka väga meeldib. Kunagi võib-olla kui värske emotsioon möödunud on, siis räägin ka , miks ma üldse töölt ära tulin ja endale toreda vaesuse karuteene tegin. Aga seda kõike omal ajal ja siis kui ma olen valmis sellest rääkima.

Aga hetkel vast siis kõik, siin on üks pilt virmalistest Türi külje alt 🙂